Üksikasjalik selgitus suure avaga sõrestiku ehituse kohta

Kerge kaalu, suure tugevuse, suure jäikuse ja hea seismilise jõudluse tõttu kasutatakse suure ulatusega sõrestikku laialdaselt lennujaama terminalihoonetes, spordisaalides, näitusesaalides ja paljudes teistes hoonetüüpides. Näiteks lennujaama terminalihoones kasutatakse suure ulatusega sõrestikkonstruktsiooni, et pakkuda avarat siseruumi, mis vastab reisijate liikumise ja lendude ootamise vajadustele. Suurtel spordistaadionidel, ujulates, uisuväljakutel jne kasutatakse sageli suure ulatusega sõrestikkonstruktsioone, et toetada suuri katusealasid ja pakkuda veergudeta vaatevälja. Need hoonetüübid hõlmavad laias valikus alasid suurtest avalikest rajatistest eriotstarbeliste hooneteni, peegeldades pikaajaliste sõrestikkonstruktsioonide tähtsust kaasaegses arhitektuuris.

Kohatingimuste piirangute tõttu on sõrestiku kokkupanekuks ja tõstmiseks kasutatav ala mõne projekti puhul väga kompaktne. Efektiivsuse tõstmiseks ja kulude kokkuhoiuks on vaja sõnastada mõistlik ehitusprotsess, mis suudab rahuldada oma ehituse vajadusi ilma teiste protsesside toimimist mõjutamata.

1, Programmilised valikud

Valminud betoonkonstruktsiooni kõrgus ja laius suure avaga projekti asukohas on tavaliselt suured ning terastala paigalduskoht on tavaliselt katuse keskel, seega ei ole sildeulatusest välja tõstmine võimalik. Samas tuleb ehitusprogrammis arvestada ka maastiku ja tõsteseadmetega. Lisaks oleks keldri olemasolu tõttu vaja keerukaid tugevdusmeetmeid, kui üldiseks tõstmiseks valitakse suur kraana. Seetõttu tuleb programmi valikul arvestada ka ehituse edenemise ja majandusliku efektiivsuse võrdlusega.

Vastavalt ehitusplatsi tegelikule olukorrale määratakse tavaliselt kindlaks, et põhi- ja sekundaarsõrestike saab kokku panna maapinnale tervikuna, põhifermid on tõstetavad terves talas või osade kaupa kokkuvarisemise piires ning sekundaarsõrestike fermid on tõstetavad tervikuna. Kraanat saab kasutada nii kokkupanekuks kui ka tõstmiseks. Vastavalt kraana jõudlusele on osa põhitalast jagatud 2 või 3 osaks vastavalt tegelikule vajadusele. Segmenteerimispunkti ei saa valida väljaspool betoonkonstruktsiooni, vastasel juhul on põkkvuukide ehitamise tagamiseks vaja rohkem ohutusmeetmeid, seega valitakse segmenteerimispunkt betoonkonstruktsiooni sees ja põrandat saab kasutada tööplatvormi ehitamiseks. Tugiraam asetatakse alumisse kõõlusõlmpunkti peamise sõrestiku segmenteerimispunkti lähedale ja tugiraam asetatakse katusel oleva betoontala või samba ülaossa.

2, sõrestike ehitusdetailid

2.1 Tala kokkupanek

Vigade kuhjumise vältimiseks monteeritakse põhi- ja sekundaarsõrestikud täispuistemontaaži meetodil ning raudpink on montaažiplatvormina valmistatud 16-gabariidilise kanalite terasest. Sõrestiku sirguse täpsuse tagamiseks tuleks kõõluseid kopeerida rangelt tasememõõturiga ning samal ajal pingutatakse ülemise ja alumise kõõlu välisotstes peened terastraadid sirgendamiseks.

Vöö positsioneerimisserva joon mõõdetakse ja asetatakse nööride sisemise sõlme positsioonile ning lint paigaldatakse vastavalt servajoone asukohale. Kohe pärast kõõlusvarraste reguleerimist paigaldatakse mõned lindivardad otsa-, kesk- ja liiteasendisse, nii et sõrestiku kuju saab fikseerida, et vältida deformeerumist teiste võrkvarraste paigaldamisel.

2.2 monteerimisasendi ja tugiauto asendi valik

Ehituse tõhususe parandamiseks ja sekundaarse ümberpööratud transpordi ja kraana liikumistee blokeerimise vältimiseks monteeritakse fermid paigaldise projektsiooniasendi lähedale ja montaažilaud on paigutatud kanali mõlemale küljele paralleelselt kanali suund.

Lisaks tuleks tõstmisel minimeerida kraana vahetuste arv, mistõttu tuleb kraana tugiasend eelnevalt kindlaks määrata. Põhimõte seisneb selles, et kraana suudab korraga tõsta kahte kõrvuti asetsevat põhifermi samasse asendisse. Kui fermid tõstetakse monteerimisasendist, peaks konksu pöörderaadius olema suurem kui konksu pöörderaadius, kui see on võimalikult kaugele paika pandud, nii et kraana tegevus tõsteprotsessis oleks tõstke konks, pöörake kätt ja tõstke kätt üles ning pöörderaadius muutub järjest väiksemaks ja ohutuskoefitsient aina suuremaks, nii et õhust tõstmise ohutus on maksimaalselt tagatud.

2.3 Peasõrestiku tõstmine

(1) Ehitusjärg

Kohatingimuste piirangute tõttu rakendatakse sõrestiku paigaldusel ehitusmeetodit ühelt küljelt teisele. Ehitusjärjestus peaks vastama ehituskorralduse projekteerimise nõuetele ja seda juhitakse rangelt vastavuses ehitustöödega.

(2) Tala tõstmine

Toe tasapinnaline asend ja kõrgus tuleks enne sõrestiku tõstmist täpselt reguleerida ja pärast reguleerimist kindlalt keevitada vastavalt jooniste nõuetele. Mõõtke ja asetage sõrestiku positsioneerimistelg toe pinnale.

Kogu tala tõstmisel võetakse kasutusele kahepunktiline tõstmine. Üksiku tala külgsuunalise ebastabiilsuse vältimiseks seatakse kaablid tõstmise ajal mõlemal pool tala otsast 1/3 asendisse ja pärast paika panemist kinnitatakse tala kaablitega.

Sõrestiku kahes osas tõstmisel võetakse kasutusele ka kahepunktiline tõstmine, kõigepealt tõstetakse lühem osa, üleulatuv ots asetatakse tugiraami ülaosale ja kõrgust reguleeritakse tasememõõturiga, seejärel pikem lõik tõstetakse üles ning ülemine ja alumine kõõlu põkkliited tuleb enne konksu kraanaga mahavõtmist tugevasti keevitada ning seejärel keevitatakse põkkliidete vahelised võred.

Kahe masinaga tõstmisel tuleks kõigepealt tõsta kahe otsa osa. Sõrestiku keskmise osa pikkus on pikem kui betooni vahekaugus. Tagamaks, et sõrestik ei segaks tõsteprotsessi ajal betoonkonstruktsiooni, tuleks sõrestiku horisontaalasend enne ametlikku tõstmist kalduda. Kui tõsteprojektis on kahe kraana tegevuseks tõste- ja pöördehoob ning pöörlemisraadius muutub järjest väiksemaks, siis ohutuskoefitsient muutub järjest suuremaks. Lisaks, kuna sõrestiku kahe otsa kõrgused on erinevad, proovige muuta kahe kraana koormus ühtlaseks. Tõstmine peaks toimuma tagumise otsa suunas ja iga kraana võtab vastu ühe punkti tõstmise. Keevitage kohe pärast istumist tugevalt mõlema otsa põkkliited ja pärast seda põkkvuukide vahele.

2.4 alussõrestike tõstmine

Enne põhitala tõstmist mõõdeti sekundaartala ülemise ja alumise kõõlu kontrollservad, mis asetati sekundaartala vastavasse sõlmekohta ning personali töö hõlbustamiseks riputati turvahäll. Peale kahe kõrvuti asetseva põhisõrestike tõstmise lõpetamist tõsteti koheselt üles ka nendevahelised sekundaarfermid, nii et põhi- ja sekundaarferm moodustasid konstruktsiooni ohutuse tagamiseks stabiilse terviku. Pärast analüüsimist sai kraana nool sekundaarfermide tõstmisel olla ainult kahe põhisõrestike vahel, vastasel juhul põhjustaks see ebapiisava noolepikkuse tõttu kokkupõrke noole ja põhisõrestike vahel.

(Sõrestiku segmenteerimise kohapealne optimeerimine ja kraanajaama asukoha üksikasjalik analüüs komponentide montaažikoha mõistliku paigutuse kaudu, maksimeerides kraana jõudlust, et vähendada tõstmiste arvu ja samal ajal vähendada kraana nihutamise kordade arvu, saavutanud väga häid tulemusi Pealegi, millistele probleemidele tuleks suure avaga sõrestiku ehitamisel tähelepanu pöörata?)

3, sõrestike keevituskonstruktsioon

(1) Ettevalmistus

Enne keevitamist tuleb liides puhastada 10-15 mm ulatuses, et eemaldada teraselt rooste ja pinnaplekid. Enne ametlikku keevitamist tuleb asendikeevituse alguspunkt ja lõppkaar lihvida õrnaks kaldeks, et veenduda, et puuduvad defektid, nagu sulamata ja kokkutõmbuvad augud. Terastala otsad tuleks reserveerida keevitamise kokkutõmbumiseks ning need tuleb enne keevitamist parandada, kuna on võimalikud vead töötlemisel ja tootmisel ning võimalikud deformatsioonid transportimisel.

(2) Kvaliteedikontroll

• (1) Eelsoojendage terastala ja eemaldage niiskus enne keevitamist;
• (2) Kontrollige keevituskiirust ja soojussisendit saab vastavalt suurendada;
• (3) Kontrollige sulamissuhet, vähendage kahjulike ainete osakaalu põhimaterjalis ja sulametalli osakaalu keevismetallis;
• (4) Juurekeevitusmetall peaks püüdma valida keevitustarvikutes madala väävli- ja fosforisisalduse ning kõrge mangaanisisalduse, et suurendada tugevust ja parandada vastupidavust termilisele pragunemisele.

(3) Ettevaatusabinõud

Esimese kihi keevitamise ettevaatusabinõud enne keevitamist, et eemaldada esimene kiht tõstetud osast, kontrollida, kas kaldserv pole sulanud ja depressioon, kui jah, siis tuleb see eemaldada. Keevisliidete ja muude osade lihvimisel vältige kaldpinna serva puudutamist. Vertikaalseks keevitamiseks kasutage suure läbimõõduga elektroode ja mõõdukat voolu ning tasapinnalisel keevitamisel kasutage suuremat voolu. Pinnakevitamise ettevaatusabinõud Keevituspind tuleks valida väiksema voolutugevusega, kaldserva osades tuleks pikendada sulamisaega, elektroodi vahetamine peaks püüdma aega lühendada, et vältida keevitamise katkemist.

4. Sõrestike ehitamise hädaolukorra plaan

(1) Ohutuse hoiatusala rajamine tõstmisprotsessis, kui töö on ebaõige, põhjustab ohutusõnnetusi, mõjutab projekti. Seetõttu tuleks rajada hoiatusala, hoiatusala vahemik on tõstetööpiirkond, seada hoiatusala valvama spetsiaalne isik, selge ja ühtne 24h valvesüsteemi ehitus, tõstmise käigus keelata inimestel sündmuskohal kõndida .

(2) tungraua tuvastamiseks korraldatava isiku korraldamise protsessi tõstmine, sidevahendite kasutamine tungraua töötingimuste raporti rakendamiseks, tungraua libisemise ja muude rikete vältimiseks.

(3) korraldage samaaegselt tungraua tuvastamine, kuid korraldage ka spetsiaalne isik, kes tuvastab õlipumba olukorra, ülekuumenemise, õlilekke ja rõhu väljundi ebastabiilsuse korral tuleks samuti õigeaegselt teavitada ülema kaudu. pealik nõustus peatama kogu valdkonna töö kontrollimiseks ja hoolduseks, on ühepoolsed korraldused rangelt keelatud.

(4) Tõstmise ajal tuleb sõrestiku mõlemasse otsa kinnitada trossid, et tagada sõrestiku stabiilsus ja vältida selle värisemist.

(5) Keevitustööd teha pärast ettenähtud asendisse tõstmist, vältida keevitamise ajal kaarepõletust ning isoleerida keerdunud traat ja ankrud.

(6) Tõstmisprojekti tõrgeteta edenemise tagamiseks, kooskõlas põhimõttega, et esmalt on ohutus, ennetamine, tuleks enne tõstmist ette valmistada hädaolukorras ettevaatusabinõud, töötada välja vastavad ettevaatusabinõud.

(7) Tõstmiskohale sisenev personal peab kandma korralikku kiivrit, kui kõrgtöö peab olema kinnitatud turvavööga. Professionaalid kannavad kutsemärki, pööravad tähelepanu signaalija juhistele ohu ennetamiseks, signaalija kannavad lippe, vilesid ja kõneseadmeid.

(8) kraanatoimingud peavad teadma tööobjekti kaalu, et vältida ülekoormustoiminguid, komponendi tõstmine on libisemisköie sidumiseks mõistlikus asendis, esimene tõstmine poole meetri kõrgusel, et kontrollida selle sidemeid, et kinnitada, et see on õige. tugev enne tõstmist. Komponendi tõstmisel pöörake tähelepanu aeglasele tõusule aeglasele langusele, komponendis on rangelt keelatud seista inimesi või asetada ülejäänud komponente, et vältida ohutusõnnetusi.

(9) Signaaliõpetaja keel ja signaal peavad olema juhiga kooskõlas, käsundusülem sülitab sõnad selgelt välja, vältimaks arusaamatusi, tornkraanajuht kuulama signaalija käsklust tagamaks, et kõik osapooled koordineerivad tegevust, et vältida vigu. .

(10) terasdetailide kukkumiskiirus aeglustub, ehituspersonali väliste käeshoitavate komponentide osades on rangelt keelatud panna käsi komponentide või liigendite osade põhja külge.